Kalor no Termodinamika



KALOR  NO TERMODINAMIKA

Artigu ida ne’e kompostu husi

            1.         Definisaun kalor

2.         Prinsipiu misturasaun (Prinsipiu Black)

3.         Mudansa estadu materia nian

4.         Mekanismu transferensia kalor

5.         Lei termodinamika

6.         Kestaun no solusaun

7.         Kestaun resolve mesak

 Definisaun Kalor

Kalor  mak forma de energia  ida ne’ebé muda husi objetu ou sasan ruma ne’ebé ho ninia temperatura alta ba objetu ou sasan ruma ne’ebé ninia temperatura baixa. Objetu ne’ebe simu energia kalor, ninia temperatura sai aumenta ka hetan alterasaun ba ninia forma exemplo; plastiku bainhira kona ahi, ka manas  sai nabe’en, no seluk tan. Iha parte seluk, objetu ne’ebe liberta kalor, ninia temperatura hetan diminuisaun iha ne’e ninia forma mo’os hetan mudansa. Exemplo be’e be’en sai jelu (es batu)

 Kapasidade Térmica Mássica

Ho base kalor ne’ebé absorve ka liberta (husik)  husi objetu ruma proporciona ho:
a.  Massa objetu nian

b. Kalor espesífiku objetu nian,

c. Alterasaun ou mudansa ba ninia temperatura

 kuantidade enegia kalor bele formula ho:

Q = m c ΔT

m = massa objetu nian (kg)
ΔT = T2 - T1 = mudansa ninia temperatura (°C, K)
c = kalor espesífiku objetu  (kapasidade térmica mássica) (cal/g oC, J/kg oC. Tuir sistema SI, unidade             husi kalor mak  joule (J)

1 kaloria = 4,184 Joules

1 Joule = 0,24 kalorias 

Kaloria ida katak  kuantidade kalor ne’ebé necessária ou presisa ou presija para eleva temperatura be’e mo’os 1oC ho ninia massa 1 grama.

 Kalor Espesífiku no Kapasidade Térmica

Kalor espesífiku (c) katak kuantidade kalor ne’ebé presisa ka nesesária hodi eleva temperatura 1 kg husi substância ruma ho valor 1oC ou 1K. Husi substancia sira hotu, substâncias ne’ebé ninia  kalor espesífiku bo’ot liu mak be’e. Nune’e be’e sai hanesan substância ida ne’ebé diak liu hodi armazen energia térmica (usa iha painéis solares (tenaga surya)) ou transferensia térmika (usa radiadores (radiator) ba kareta no motor).

 Tipu kalor kada substansia ida, presija ita define ou buka liu husi ekuasaun

Kapacidade térmica mássica (C) númerikamente hanesan  kuantidade energia kalor necessária ou presisa ne’ebé fornece tuir unidade massa husi substância ou materia ne’e rasik, hodi eleva ou aumenta ninia temperatura ho variedade 1 K ka 1oC mak formulada hanesan tuir mai ne’e:

Unidade husi kapasidade térmica mak J/K ou JK-1.

Ho nune’e, ita bele hakerek relasaun kapasidade térmika (C), kalor espesífiku (c) ho ekuasaun mak hanesan tuir mai ne’e:

Prinsipiu Konservasaun Energia Térmica (Princípio Black)

 Kasu misturasaun husi substância rua ne’ebé maka diferente sira ninia temperatura, iha prinsipiu ida ne’ebé bele ajuda ita mak konhesidu ho prinsipiu Black. Antes ita atu ba diskute kona ba konseitu misturasaun, uluk nanai ita ba aprende uluk oinsa atu kalkula energia total ne’ebé absorve  husi sistema ho ninia  análisa maka hanesan tuir mai ne’e:

1. Total kalor ne’ebé absorve iha sistema

 Diagrama. Gelo ne’ebé hamanas iha recipiente

 Exemplo, iha resipiente ne’e nia laran existe gelo ho ninia temperatura - 10 oC, bainhira hamanas ho ahi, gelo ne’e nabeen sai be’e ho temperatura 20 oC. Total kalor hira mak absorve husi sistema durante prosesu ne’e?

 Total kalor absorve  iha sistema mak, kuantidade kalor absorve husi recipiente no kalor ne’ebé absorve husi be’e. Kalor absorve husi be’e ita fahe ba parte tolu mak hanesan,  kalor absorve hodi altera -10 oC gelo ba 0 oC be’e gelo, kalor absorve husi 0 oC be’e gelo ba 0 oC be’e bai-bain, no kalor ne’ebé presija hudi converte 0oC be’e ba 20oC.

 Kontekstu ida ne’e, bele hare liu husi esklaresimentu be’e ne’ebé absorve tuir eskema tuir mai!

Eskema. Total energia kalor absorve iha sistema ida

 Total kalor absorve husi sistema ita bele define hanesan tuir mai ne’e:

 Qtot = Q1 + Q2 + Q3 + Q4

Q1 = CoΔT1          = kalor absorve husi recipiente hodi muda temperatura - 10 °C to 20 °C
Q2 = mgelo cgelo ΔT2 = kalor absorve husi gelo
ne’ebé transforma husi gelo -10oC a 0oC

Q3 = mgelo Lf       =  kalor necessaria hodi converte 0° C gelo ba 0°C  be’e

Q4 = Mbe’e cbe’ ΔT4 =    kalor absorve be’e nian husi 0 °C hodi transforma ba 20oC.

 Kestaun no Solusaun 1

Massa gelo kg 2 ho nia temperatura -10oC absorve energia kalor 100.000 J. Kalkula  massa husi gelo nian ne’ebé nabe’en!

Solusaun:








      Qtot = Q1 + Q2

      Qtot = mgelo cgelo ΔT1+  mxLf
   100.000 = (2) (2.100) 0 –(-10) + mx (334.000)

      334.000 mx = 100.000 -  42.000



Kestaun no Solusaun 2

Kalkula kuantidade kalor ne’ebé presija hodi altera ka muda 40 g gelo ho nia temperatura -10 oC to’o 100 oC wainhira be’e nakale!

Solusaun:
cgelo = 2100 J / kgoC                   Lf = 334 000 J / kg

cbe’e = 4200 J / kgoC                 Lv = 2256 x 103 J/kg 

Q1 =  mgelo cgelo ΔT
      = 0,04  x 2100 x 10 = 840 J
Q2 = mgelo Lf
     = 0,04 x 334,000 = 13.360 J
Q3 = m
be’e c be’e ΔT
      = 0,04 x 4200 x 100 = 16.800 J
Q4 = mbe’e Lv
      = 0,04 x 2.256.000 = 90.240 J
Total kalor ne’ebé absorve husi gelo hamutuk:
Qtotal = Q1 + Q2 + Q3 + Q4
        = 840 + 13.600 + 16.800 + 90.240
        = 121 240 J

Kestaun atu Resolve

1.    Gelo pedasuk ida ho ninia massa 200 g, temperatura dahuluk mak 0°C, se kalor ne’ebé nia simu mak 80. 000 J. Bainhira gelo ne’e nabe’en sai be’e, temperatura ikus liu hira?

2.     Recipiente ida ho ninia kapasidade térmica 500 J/oC, iha recipiente ne’e nia laran, iha mos gelo ho massa 500 g, ho temperatura -10 °C. Tuirmai,  bainhira recipiente ne’e manas,  gelo transforma ba be’e ho temperatura 20oC. Kalkula kalor total ne’ebé recipiente ne’e absorve!

 2. Kalor Ne’ebe Fornese no Simu iha Prosesu Ruma

Bainhira objetu ka sasan ne’ebé manas hatama iha be’e malirin, tuir mai, temperatura objetu nian komesa sai menus ka reduz, be’e ne’ebé malirin ninia temperatura aumenta hodi atinje equilíbrio térmico. Ida ne’e hatudu katak objetu ne’ebé manas husik ka liberta energia kalor, no be’e malirin simu energia kalor husi be’e ne’ebé manas, energia kalor ne’ebé liberta ne’e la lakon maibe’e absorve tiha husi be’e malirin, aprova liu husi indikasaun be’e ninia temperatura sai aumenta.

 Ho akordo lei konservasaun enegia katak total kalor ne’ebé liberta husi objetu manas hanesan deit ho kalor ne’ebé absorve husi objetu malirin, laiha troka kalor ho meio ambiente. Ida ne’e proposta husi sr. Joseph Black (1728-1799), conhecido ho Princípio Black, hodi hakerek tuir iha ekuasaun.

 Qfo (fornese) = Q simu

 Kuando mistura substâncias rua, kuantidade kalor ne’ebé liberta husi substâncias ne’ebé temperatura  hanesan deit ho kuantidade  kalor ne’ebé simu husi substâncias ne’ebé ninia temperatura baixa. Lei konservasaun energia ida ne’e só aplika deit ba sistemas taka metin ka la nakloke a’an (fechado).

 Kalorímetro mak aparelho ou instrumento ne’ebé utiliza hodi sukat kalor. Tuir mai it aba hare tipus husi kalorimetru mak hanesan.

a.       Kalorímetro husi alumínio,

b.      Kalorímetro eléktriko, utiliza para determina kalor espesífiku be’en (líquido),

c.       Kalorímetro bomba, utiliza hodi determinkuantidade energia alimentasaun ka aihan no ninia bokur (gordura).

 Kestaun no Solusaun

Kalorímetro ida ho ninia kapasidakalor mak 500 J/ºC, iha kalorimetru ne’e existe gelo 100 g ho temperatura oC. Se kalorímetro ne’e ita ense tan be’e 100 gramas ho temperatura 60 oC. Kalkula temperatura final misturasaun nian!

 Usa princípio Black

          QFornece = Q Simu

                                       Q4 = Q1 + Q2 +Q3

Mbe’e cbe’e ΔT4 = ck ΔT + mgelo Lf + mgelo cbe’e ΔT

          (0,1) (4.200) (80-Tx) = 500 (Tx – 0)+ (0,1) (334.000) + (0,1)  (4.200)Tx – 0)

                     420 (80 – Tx) = 500 Tx + 33400 + 420 Tx

    (420 x 80) – (420 x Tx) = 500 Tx + 33400 + 420 Tx

                33600 – 420 Tx = 920 Tx + 33400

                33600 – 33400 = 920 Tx + 420 Tx

                                   200 = 1340 Tx

                                      Tx = 0,149 oC.

Kestaun atu Resolve

Gelo 100 gramas ninia temperatura 0 °C mistura  ho be’e 50 g ninia temperatura mak 10 oC. Kalkula massa gelo ne’ebé nabe’en!

 Mudansa Estado Materia Nian

Existe tipos tolu iha estados ba matéria, hanesan tós (sólido), be’en (líquido), no gásoso (gás).  Bainhira materia ou substância ida simu energia kalor, nia hetan mudansa estado ba ninia matéria, atu klaru litan mai ita ba hare esquema iha kraik.


 

Informasaun

a.    Fusaun katak alterasaun estados matéria husi sólido ba be’en (líquido).

b.   Solidifikasaun katak alterasaun estados matéria husi be’en (líquido) ba sólido.

c.    Vaporizasaun katak alterasaun estados matéria husi be’en (líquido) ba gásoso.

d.     Liquefaksaun katak alterasaun estados matéria husi gásoso ba be’en (líquido).

e.       Sublimasaun katak alterasaun estados matéria husi sólido ba gásoso.

f.       Kondenzasaun katak alterasaun estados matéria husi gassoso ba sólido.

Tuir esquema iha leten afirma katak, iha kalor fusaun, vaporizasaun no sublimasaun, simu energia kalor. Maibe’e iha prosesu solidifikasaun, kondensasaun,no liquifaksaun husik ou liberta energia kalor.

Tuir base kalor ne’ebe simu ou husik durante prosesu mudansa estados ba matéria sira, satisfaz ho ekuasaun:

                        Q = m. L

Q = kalor necessária (presisa/liberta) (J, cal)

m = massa substância (kg)

L = kalor latente (kalo transformasaun) (J/kg, cal/g)

 Kestaun no Solusaun 1

Se kalor espesífiku husi gelo mak 0,5 cal/gr oC, para eleva ou hasae 800 gramas gelo ho temperatura -12 oC baoC. Mais ou menus energia kalor hira mak presija?

Cgelo = 0,5 cal/gr oC

mgelo = 800 gr

    ΔT = 0oC – (-12)oC =12 oC

Q     = mgelo cgelo . ΔT

      = (800) (0,5) (12) = 4,80 x 103

Entaun, kalor nebe  nesesária ou presisa hamutuk 4,80 x 103 cal.

 Kestaun no Solusaun 2

Chaleira elétrika ida (buli chok) cho ninia espesifiko mak 50 W utiliza hodi nono be’e 225 g. Durante minutu 3 interruptor (saklar) ne’e liga fontes eletrika (ddp), be’e ninia temperatura aumenta husi 17 ºC ba 37ºC. Se energia elétrika total hodi converte ba energia kalor hodi hamanas  be’e (efisiensia chaleira 100%), kapasidade kalor be’e nian iha J/K?

Solusaun
potência, P = 50 W
Tempo, t = 3 min = 180 s

ΔT = 37 oC -1 7 oC = 20 oC

Kalor ne’ebé mai husi energia elétrika, signifika:
Q = P t     = (50) (180) = 9000 J

Kestaun no Solusaun 3

Wainhira ita hakarak nono be’e ho eletrisidade hakarak ou lakohi ita tenki hola energia eletrika, por exemplo, ita hamanas be’e 10 litros ho  temperatura 20 ºC ba 100 ºC.  Kuando kada kusto husi 1 KWh ho valor osan $ 0,50. Bainhira be’e nakale ka atinji ninia pontu ebulisaun, ita presija osan hira?.
1 kWh signifika kilo watt hora
       1 kw = 1,000 W, no 1 hora = 3600 s
    1 kWh = (1 kW) (1h)
                = (1000 W) (3.600s)
     1 kWh = 3600000 J

10 litros be’e = 10 kg, cbe’e = 4200 J / kgoC
ΔT = 100 oC – 20oC = 80oC

Kalor hodi hamanas be’e
Q = m C ΔT
    = (10) (4,200) (80)
    = 3360000

kusto hodi hamanas be’e mak
Kestaun no Solusaun 4

Massa husi cobre (riti) baluk ida  mak 100 g, ho temperatura inicial 95 °C hatama (hamonu) ba iha be’e ho massa 280 gr iha recipiente laran ho forma alumínio. Temperatura inicial husi  recipiente no be’e  nian mak 15 oC. Temperatura final sistema (prosesu misturasaun) nian hira? (Kalor espesífiku cobre 390 J/kg  no kalor espesífiku alumínio 900 J/kg K). Kestaun ida ne’e bele deskrisaun hanesan tuir mai ne’e.

Cobre (riti)

Be’e

Alumínio

m1 = 100 gr = 0,1 kg

C1 = 390 J/kg K

T1 = 95o

m2 = 200 gr = 0,2 kg

C2 = 4.200 J/kg K

T2 = 15oC

m3 280g = 0,28 kg

C3 = 900 J/kg K

T3 = 15oC

 Hare’e ba kestaun refere iha leten, ida ne’ebé liberta kalor mak  cobre baluk ida, ida ne’ebé simu kalor mak be’e no recipiente ho forma alumínio. Iha ne’e, ita bele kalkula temperatura final sistema nian, usa lei  konservasaun energia (o princípio de Black);

                Qoferese = Qsimu

                            Q1 = Q2 + Q3

            m1 . c1 . ΔT1 = m2 . c2 . ΔT2 + m3 . c3 . ΔT4

(0,1) (390) (95 – x) = (0,2) (4200)(x – 15) + (0,28) (900)(x – 15)

            39 (95 – x) = 840 (x – 15) + 252 (x – 15)

                39 (95-x) = 1.092 (x – 15)

            13 (95 – x) = 364 (x – 15)

        1.235   – 13x  = 364x – 5.460

                          6.695 = 377x

                                x = 17,7 oC
 Neduni, temperatura final iha sistema mak (x = 17,7 oC)

 Dilatasaun 

Geralmente, substância sólida, líquida, no gásosa halo expansaun (dilatasaun) kuando halo manas (hamanas) no halo arrefecimento bainhira sai malirin, exepto be’e.

 Dilatasaun sólido

Dilatasaun akontese depende fatores tolu, hanesan, tamanho inisial husi objetu, karkterístikas material, no mudansas temperatura husi objetu ne’e rasik. Dilatasaun sólidos ne’e konstituídos husi dilatasaun komprimentu (naruk), dilatasaun superfisial (luan), no dilatasaun volumétrika (volume)

Dilatasaun Komprimentu (naruk) ka Linear 

Exemplo iha fio ida ho ninia komprimentu (naruk) inicial Lo no temperatura inicial To, wainhira hamanas nia temperatura aumenta ba T. Nune’e dilatasaun komprimentu (naruk) ba sólido, depois hetan manas aplica fórmula tuir mai ne’e:  

Lo = komprimentu (naruk) inicial objetu (cm) 

Lf = komprimentu (naruk) objetu nian  depoi halo dilatasaun (cm) 
Δ
L = L - Lo = variasaun ba ninia komprimentu (naruk)  (cm) 
α =
 Koefisiente dilatasaun térmica ba komprimentu (naruk)  objetu nian (oC-1 e K-1
ΔT = 
variasaun temperatura (oC)

Koefisiente dilatasaun komprimentu (naruk) ba materiais ka objetu ida ho ida seluk sempre diferente. Por exemplo aluminiu, ninia koefisiente dilatasaun maior do que besi ho vidro. 

Dilatasaun Superfisial (luan)

Dilatasaun superfisial (luan) husi material sólidos katak, material refere simu energia kalor. Durante prosesu nia laran, material ida hetan mudansa ba ninia luan, bele aumenta sai luan ou hamenus sai klo’ot, nune’e bele aplika fórmula:

ho:
A
o = Area husi material sira bainhira akontese dilatasaun (cm2)
A = área  
inicial (cm2)
Δ
A = A - Ao = variasaun area superfisial (luan) (cm2)

β = koefisiente dilatasaun térmica superfisial (luan) (oC-1 ou K-1)
Δ
T = T - To = variasaun temperatura (°C ou K)

Dilatasaun Volumétrika (volume) 

Dilatasaun  volumétrika (volume) katak material refere simu energia kalor, durante prosesu nia laran material ida hetan mudansa ba ninia volume, bele aumenta sai bo’ot ou sai ki’ik, nune’e bele aplika fórmula:

V = volume material depois akontese dilatasaun (m3

Vo = volume inicial material (m3)
Δ
V = V - Vo = variasaun  volumes  material (cm3)

γ = koefisiente  dilatasaun volumetrika (oC-1 ou K-1)

ΔT = T - To = variasaun temperatura (°C ou K)

Kestaun no Solusaun 1

Fio ida ho ninia komprimentu (naruk) inicial mak  2 cm, temperatura inicial 20°C. Bainhira sunu ninia temperatura sae to 70oC. Se  for fio ninia koefisiente dilatasaun komprimentu (naruk) mak 10-5 oC-1, Kalkula:  

a.          Variasaun  komprimentu (naruk) fio nian!

b.         Komprimentu (naruk) depois sunu!

Solusaun

a.       Δl = lo α ΔT

            = 2 (10-5) (70 – 20)

            = 10-3

            = 0,001 m

b.      L = lo + Δl

        = 2 + 0,001

        = 2,001 m.

Kestaun atu Resolve

 1.      Plaka metal ida, inicialmente ho ninia área mak 2 cm2, depois sunu (hamanas), ninia medida             aumenta ba 2,002 m2. Se koefisiente dilatasaun metal nian 5 x 10-6 °C-1. Kalkula variasaun temperatura iha plaka ne’e!

2.      Be’e ho ninia volume mak 0,6 m3, ninia temperatura 5 °C. Volume  be’e aumentou ba 0,610 m3 ho ninia temperatura 30 oC. Kalkula volume be’e kuandu ninia temperatura aumenta ka sae to 80 °C!

Dilatasaun be’en (líquido)

Iha estadu be’en (líquido) so akontese dilatasaun ba volume ou espasu deit. Ida ne’e ita bele hare’e ka eksperiensia bainhira ita nono be’e. Wainhira be’e sei malirin ninia volume ki’ik, maibe’e kuandu nakale ona ninia volume mos aumenta sai bo’ot. Ita bele sura be’e ninia volume depois halao hela dilatasaun ho formula tuir mai ne’e. 

Iha estado be’en (líquido), kuandu temperatura sae, ninia volume mos  aumenta kedas, enkuanto ninia massa permanece ka nafatin (la muda). Ho konsekuensia mak densidade matéria diminui. Densidade be’en (líquido) depois dilatasaun formulado

ρo = densidade substância inicial (g/cm3)

ρ =  densidade substância depois dilatasaun  (g/cm3)

Hafoin mensiona, dilatasaun be’e iha ninia privilégio. Previlégio ida ne’e ita hanaran anômalo be’e. 

Dilatasaun Gás

Ita estuda tiha ona kona ba dilatasaun sólido, dilatasaun líquido, oinsa ho dilatasaun gás? Gás ne’ebé existi iha espasu confinado (espasu metin) mos iha grandeza sira ne’ebé atu bele sukat diretamente mak hanesan, presaun, volume no temperatura. Koefisiente volume ba tipus gás hotu-hotu sempre hanesan:

Bainhira ita atu kopriende didiak kona ba dilatasaun gas, uluk nanai ita tenki kumpriende lei sira ne’ebé mak Mai ita hare’e hamutk grandeza tolu ne’ebé iha relasaun ba malu mak hanesan tuir mai ne’e!

a.       Lei Boyle Nian

Lei Boyle nian iha ne’e descreve liu ba iha dilatasaun gás ho ninia temperatura konstante (konhesidu ho prosesu isotermiku), iha gás, mesmo  temperatura sempre konstante, maibe volume muda tamba iha mudansa ba presaun.


                                 Imagem. Presaun husi gás inversamente proporciona ho temperatura gás nian.

 Ita hare’e iha imagem (a) ne’ebé nakonu ho gas, ninia presaun mak P1  no volume V1. Bainhira ita hanehan ka dudu embolu ka piston ne’ebé maka iha, ninia presaun ikus mak  P2  no volume V2. Nune’e ita bele nota kedas katak volume gas iha imagem (b) diminui, maibe’e ninia presaun aumenta kedas. Ida ne’e ita bele halo direita ho seringa (daum sona ema moras) ou bomba bai-bain hodi bomba bola, ka pneu ka roda. Ninia expresaun matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e:

 P1 V1 = P2 V2  ka P . V = konstante

P = presaun gás (atm, N/m2, Pa

V = volume gás (cm3 ou m3)

 a.         Lei Charles ou Gay-Lussac

 Lei Charles ou lei Gay Lussace esplika liu kona ba dilatasaun gás ho presaun konstante (konhesidu ho prosesu isobariku), kuandu gás ninia temperatura aumenta (bainhira kona manas) presaun konstante, ida ne’e ita bele halo direita ho bulaun, bainhira ita hu’u ka hatama anin ba bulaun laran, depois ita husi iha loron manas. Iha momentu ne’e temperatura aumenta gas ninia volume mos aumenta, maibe’e presaun nafatin. Ninia expresaun matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e:

V ≈ T

a.      Lei Presaun

Iha parte seluk,  lei  presaun deskreve  liu ba dilatasaun gás ho volume konstante (konhesidu ho prosesu isokhoricu),iha ne’e atu dehan katak kuandu gás hetan manas ninia volume konstante, maibe’e ninia presaun no temperatura hetan alterasaun. Ninia expresaun matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e:

Ekuasaun Gás Ideais

Relasiona ho deskrisaun husi lei tolu iha leten, ita halo kombinasaun fila fali sai ekuasaun ida ne’ebé hanaran ekuasaun gás ideais ka lei Boyle-Gay lussac. Husi lei tolu ne’e, sira ninia expresaun matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e:

Ekuasaun iha leten ne’e so aplika deit ba iha gas ideais,iha prosesu tomak medida ba presaun sempre  (ho unidade atm)  temperatura (ho unidade kelvin) sempre  absoluta.

Kestaun no Solusaun 1

Iha tubo ida nia laran existe gás ho ninia presaun mak  presaun 6 x 104 Pa (pascal), temperatura 27 oC. Se temperatura gas aumenta ba 60 °C no volume mantein konstante, presaun gás iha tubu nia laran agora hira?

Solusaun
P1 = 6 x 106 Pa
                                P2 = .. . . .
T1 = 273 + 27 = 300 k
                   T2 = 60 + 273 = 333 k

            V2 = V1

Kestaun no Solusaun 2

Besi lolon ida ninia temperatura aumenta husi 0 oC  ba 100 oC no  komprimentu inicial 1m. wainhira besi ne’e sunu halo manas nini naruk aumenta 1 mm. Se besi ne’e nia komprimento inicial 50 cm, aumenta tan naruk hira kuando nia temperatura altera husi 0 oC ba 120 oC?

Solusaun

komprimentu inicial 1 m

Lo  = 1 m = 1000 mm

ΔL = 1 mm

ΔT = 100oC – 0oC = 100oC

uluk nanai ita buka uluk lai besi ninia koefisiente dilatasaun, liu husi ekuasaun




tuir mai, besi ho naruk 5
0 cm

 Lo = 50 cm = 500 mm

          ΔT = 120 oC – 0 oC  = 120 oC

ΔL = α L0 ΔT

     = (10-5) (500) (120)

     = (10-5) (6 x 104)

     = 6 x 104-5

     = 6 x 10-1 = 6 x 0,1 = 0,6 mm

Komprimentu besi ikus nian maka 50 cm + 0,06 cm = 50,06 cm.

Kestaun no Solusaun 3

Besi pedasuk ida ho ninia koefisiente dilatasaun linear 10-5 /oC, ninia komprimentu 100 cm no temperatura 30 oC. Kuandu komprimentu husi besi aumenta ba 100,1 cm, entaun ninia temperatura final hira?

Solusaun

Dados;

α = 10-5/oC                   Lo = 100 cm                To = 30oC                    L = 100,1 cm

Atu buka temperatura final ita usa ekuasaun dilatasaun linear nian

          L = Lo (l + α (10-5) ΔT)

≈ 100,1 = 100 (1 + 10-5) ΔT

≈ 100,1 = (100 x 1) .(100 x 10-5)  . ΔT

≈ 100,1 = (100 ) .((1x102 ) x 10-5)  . ΔT

≈ 100,1 = (100 ) .((1x102 ) x 10-5)  . ΔT

≈ 100,1 = (100 ) .((1x102-5)  . ΔT

≈ 100,1 = 100 (10-3) ΔT



 

Kestaun no Solusaun 4

Tubu hosi vidro ida ninia temperatura 25 °C no volume  100 cm3. Tubo ne’e ita ense mercurio iha laran to nakonu. Kalkula volume mercúrio ne’ebé fakar kuandu  manas ninia temperatura sae ba 120 °C. (koefisiente dilatasaun komprimentu vidro nian 3 x 10-6/k no koefisiente dilatasaun volume mercúrio 5,4 10 -4/°C)

Solusaun

Tubos hosi vidro






kona ba merkuriu






Volume ne’ebé fakar

ΔV = ΔVa - ΔV

      = 4,59 – 0,0765 = 4,51 cm3

Mekanismu Transferensia Energia Kalor

 Kalor liu husi sasan ka objetu ruma ne’ebé ninia temperatura mais alta ba  objetu ruma ne’ebé ninia tempratura mais baixa. Existes formas tolu (3) transferensia kalor, hanesan, kondusaun, konveksaun no radiasaun.

 a.      Transferensia Kalor ho Forma Kondusaun 

 Kondusaun mak prosesu transferensia kalor, sem deslokamento partícula sira. Kada material sira ne’ebé transfere kalor ho forma kondusaun, mesmu material sira ne’ebé pertense ba kondutor isolador.

 

Husi imagem ne’e hatudu katak kalor iha ponto P ho ninia temperatura TP desloka pontu Q ho ninia temperatura mak TQ. Iha taxa kondusaun kalor ne’ebé deloka depende ba escala ha’at (4) hanesan:

a.    Temperatura, kuando diferensia temperatura ΔT = T2 – T1  entre superfície rua maior ka bo’otprosesu transferensia kalor mos bo’ot ka lalais.

b.      Parede nini espesura ka mahar (d), ba parede ne’ebé mahar liu, transferensia kalor ne’e kleur (lento),

c.       Área superfisial (luan) (A), kuandu área superfície bo’otprosesu transferensia kalor lalais liu.

d.      kondutividade térmica substâncias (k) mak medida kapasidade husi substância ruma konduz kalor, kuandu valor k bo’ot, ninia transferensia kalor mos bo’ot.

 Kuantidade kalor (Q) ne’ebé liu husi parede ka buat ruma durante tempu t,  ninia expressa matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e

Transferensia Kalor ho Forma konveksaun

Konveksaun mak  prosesu transferensia kalor husi  sirkulasaun be’en (líquido), kauja husi diferensia densidade. Existe tipos tipu rua iha prosesu konveksaun mak konveksaun natural no konveksaun inventa.

Taxa kalor Q/t bainhira objetu manas, halo transferensia kalor ba fluido iha ninia sorin ho forma konveksaun proporciona ho área  superfície objetu (A) ne’ebé halo kontaktu ho fluido no diferensia temperatura (ΔT) entre objetu ho fluido. Ho nune’e ita bele hakerek ninia expresaun matematika hanesan tuir mai ne’e.

h = koefisiente konveksaun, ninia valor depende ba forma no pozisaun (m2).

                    A = area seksaun (m2)

 C.           Transferensia kalor ho forma Radiasaun

Transferensia kalor ho forma radiasaun, transferensia kalor  ida ho forma ondas elektromagnéticas. Hare ba definisaun ondas elektromagnéticas katak la necesita ka presija meio hodi halo propagasaun, então transferensia kalor ho forma radiasaun mos la presija meio hodi propaga, no bele propaga liu ka atraves husi vácuo (zona livre husi ar).  

Exemplos husi radiasaun mak transferensia kalor husi loron-matan to iha rai, refrigerasaun (halo malirin iha uma, aquecimento iha forno (oven), efeito de estufa. Por exemplo, objetu ho ninia temperatura T no area superfície A. Transferensia kalor ho forma radiasaun ita bele hakerek ninia expresaun matematika tuir lei Stefan-Bolzman hanesan tuir mai ne’e.

σ = konstante husi Stefan-Boltzmann = 5,67 x 10-8W/m2K4

Ekuasaun  ne’e somente válida ba objetu perfeitamente ko’or metan. Bainhira  aplika ba kada substância, entaun ekuasaun Stefan-Bolzman hakerek hanesan tuir mai ne’e:

e = emisitividade ho 0 to 1(≤ 1)

Deslokamento de Wien

 Kualkuer  temperatura husi objetu ruma, nia emite radiasaun tuir ninia frequência. Maibe’e, existe mos zona balun ne’ebé emite ho intensidade máxima. Zona sira, sempre iha variasaun ba ninia temperatura, halo deslocamento ho frequência bo’ot tebes, no menor nia laloran naruk (comprimento de onda),  medida ka valor temperatura husi objetu refere sai aumenta. Fenómeno ne’e, conhecido ho deslokamento Wien, ne’ebé  estabelece iha 1893, husi físico Alemão Wilhelm Wien.

 Ho nune’e, lei deslokamento Wien estabelece katak laloran naruk iha verifikasaun ba potência máximu radiasaun ne’ebé emite husi objetu  inverssamente proporciona ho temperatura absoluta ne’ebé determina tuir mai ne’e;

 λmax =laloran naruk ne’ebé koresponde ho intensidade maxima radiasaun ne’ebé emite,

T = temperatura superfície radiante, medida iha K.

 Kestaun no Solusaun 1

Iha kuartu ida kompletu ho ar condisionado (AC), janela kuartu nian monta ho vidro, ninia luan 2,0 m x 1,75 m, ninia mahar 3,2 mm. Se temperatura superfície interior vidro  nian ka husi parte laran mak 25 °C temperatura superfície exterior vidro ka liur mak 31 °C. Kalcula taxa ka modulo kondusaun kalor husi liur ba kuartu laran ka interior  (kondutividade térmica de vidro, k = 0,8 W/m K).

Solusaun

A = 2,0 m x 1,75 m = 3,5 m2

d =  3,2 mm = 3,2 x 10-3 m

k = 0,8 W/m K

ΔT = 31oC – 25oC = 6oC





Modulo taxa  kondusaun kalor hamutuk 5250 W, katak iha Segundo 1 nia liberta ka husik energia 5250 J ba ambiente.

Kestaun no Solusaun 2

Bronze no riti  baluk ida-idak ho ninia área seksaun transversal no naruk hanesan, sira ninia rohan ka extremidade halo ligasaun ka kona malu. Temperatura extremidade livre bronze nian 250 °C, enkuanto temperatura extremidade livre riti nian 100 oC. Se koefisiente   kondusaun kalor riti no bronze, tuirmalu, de 0,12 e 0,24 cal/s cm, temperatura husi ponto contakto ka kona malu hamutuk hira?:

Solusaun

Bronze :        T1 = 250oC

               k1 = 0,12 cal/s cm

Riti :            T2 = 100oC

               k2 = 0,24 cal/s cm

ho: L1 = L2  e A1 = A2







Temperatura husi ponto contakto ka kona malu hamutuk 150 oC.

Kestaun no Solusaun 3

Fio incandecente (filament) lampu ampolas ho ninia area mak 50 mm2 emite radiasaun energia ho ninia potência 2,835 W. Se filamento bele considera  sasan metan perfeito (corpo negro perfeito), temperatura superfície husi lampu ampolas ne’e hira?

Solusaun

A = 50 mm2 = 50 x 10-6 m2

e = 1(Konsidera ho sasan metan perfeito)

σ = 5,67 x 10-8 W m-2 K-4

2,835 = (1) (5,67 x 10-8) (50 x 10-6) T4

2,835 = (2,835 x 10-12) T4

T4 = 1012

T = 103 = 1000 K

Temperatura superfície lampu ampolas mak 1.000 K.


Kestaun no Solusaun 3

Sasan rua A e B halo kontaktu, ida-idak ninia temperatura mak  37oC no 5000 oC. Indika:

a.    Se laloran naruk correspondente ba potência máxima no radiasaun husi sasan A maior, menor ou hanesan deit laloran naruk correspondente ba potência máxima no radiasaun husi sasan B.

b.   Zona espectro electromagnético bainhira nia laloran naruk correspondente ba potência máxima no radiasaun husi sasan B.

Solusaun

a. Maior

Sasan A ho ninia temperatura menor, husi lei deslokamento Wien, emite preferencialmente radiasoeñs ho maior laloran naruk (menor energia). Tuir lei Wien nian



Substitui  T ho (5000 + 273,15) K = 5273,15 K 



Objetu ida ho área superfície mak 1,4 m2 no koefisiente emisitivitas 0,85. Se objetu ne’e ninia temperatura 37 oC lokaliza iha aula ida nia laran ho temperatura 20oC. Kalkula kuantidade kalor iradiasaun durante minuto ida!

Solusaun:
A = 1,4 m2

e = 0,85

σ = 5,67 x 10-8 W/m2K4

Tobjetu = 37 °C = 310 K

Taaula = 20oC = 293 K

Q = e σ A t T4

   = (0,85) (5,67 x 10-8) (1,4) (3104-2944) (60)

   = 7550,87 J

   = 7,55 kJ.

Temperatura superfisial husi objetu ida mak 600 oC. Calkula laloran naruk maximu tuir lei delokamento wien.

Solusaun

T = 600 + 273 = 873 K

k = 2,898 x 10-3 mK


TERMODINAMIKA

Termodinamika mak parte ida husi siensia físika ne’ebé estuda no fo atensaun liu ba iha energia prinsipalmente energia kalor ka manas ho ninia transformasaun. Iha termodinamika ita fahe ba parte rua, ida deskrisaun macroscópico no ida seluk mak ida deskrisaun.

 Portantu, possível estuda komportamentu ka lalaok  iha sistema termodinâmika através  husi valores propriedades hanesan temperatura, dimensaun sasan ka objetu, presaun, ne’ebé traduz efeito global husi interaksoeñs  milhões particulas, la preokupa halo identifikasaun ba saida mak akontese kada ida-idak ka individualmente. Ne’e ita hare (liafuan makroskópico) tenki adapta. Iha termodinamika ita estuda lei tolu mak hanesan lei zero, primeira ou lei dahuluk, no segunda lei termodinamika.

 1. Lei Zero Termodinamika

Sistema rua iha estado quilíbrio termico ho terceiro, sistema rua ne’e mos iha estado equilivrio termico ba malu. Iha  termodinamika existe mos  termos rua mak inter-relacionados, hanaran, sistema no meio ambiente. Sistema mak gás ne’ebé iha objetu ruma ho volume taka metin, enkuanto objetu ruma sai ou se’es husi sistema hanaran meio ambiente.

 a.      Equilibrio Kalor ho Energia

Estado iha Sistema ida. Iha sistema termodinamika, iha ideia importante ida mak tenki mantein,  mak sistema no ambiente, hanesan nosaun estado termodinamico.

Konsidera sistema ida constituído husi massa ar balun iha seringa laran. Sistema okupa volume balun, temperatura no presaun determinada. Valorer grandezas tolu ne’e caracteriza estado sistema nian.

 Prosesu. Prosesu mak modo ne’ebé sistema transita estado ida ba ida seluk. Durante prosesu, sistema sofre transformasoeñs caracterizadas husi variasaun ida ou liu husi propriedades sira.

 Energia.  Energia la bele kria ou destruí, mas bele converte ka transforma husi forma id aba forma seluk ( lei konservasaun enegia). Iha ne’e kalor hanesan forma energia.  Ekuivalensia entre energia ho kalor expressa hanesan tuir mai.

1 kaloria = 4,186 joules ≈ 4,2 Joule

1 joule = 0,24 kalorias

b.      Gás simu trabalho husi ambiente

Forsa ruma ( F) ne’ebé fornese husi êmbolo (piston)  ho ninia  área seksaun transversal (A), hodi hanehan gás iha espasu limitadu P, define ho

F = P A

Trabalhu realiza husi gás mak:

W = PA (h2 – h1)

Purtantu, Ah = V, entaun:

W = P (V2 – V1)

V1 = volume inicial (m3)

V2 = volume final (m3)

ΔV = variasaun volume (m3)

W = trabalho externo realiza husi gás (J)

P = presaun husi gás (N/m2)

 Kuandu:

 W > 0 gás (sistema) realiza trabalho (V2 > V1)

W < 0  gás (sistema) simu trabalhos husi ambiente (V2 < V1)

Trabalho iha prosesu termodinamika. Jeralmente ita estuda ona trabalho ne’ebé halo ona husi sistema ida. Tuir mai, agora, ita ba define prinsipalmente trabalho realiza iha sistema termodinamika, hanesan prosesu isotermiku, prosesu isobariku, prosesu isokhoriku, no prosesu adiabatiku.

Prosesu Isotérmiku. Mak transformasaun ba kondisaun sistema ida ho temperatura konstante. Tabalho

ne’ebé raliza husi sistema, uluk nanai ita ba define presaun hanesan funsaun volume baseia ba kondisaun gas ideais

Iha prosesu isotermiku, prosesu kompresaun gás husi sistema neneik los,  ho modo mantein  constantamente equilíbrio térmico ho ambiente. Trabalho husi gás (W) ne’ebé proporcional ho área iha kurva. 

b.       Prosesu isokhórico (transformasaun ho volume konstante)

Kualquer transformasaun sofre husi sistema gásoso iha recipiente fechado ka taka metin hanaran iskhorico, tan ne’e volume iha sistema sempre hanesan deit ho volume recipiente nian.

W = p ΔV =  P  (0) = 0

a.       Prosesu isobariku (transformasaun ho presaun konstante) 

Kualquer aquecimento  (hamanas) ou arrefecimento (halo malirin) sasan ruma, ne’ebé realizado kontaktu ho atmosfera, hanesan prosesu isobárico, durante transformasaun  valor presaun iha sistema sempre hanesan ho valor presaun atmosférica nian

a.       Prosesu Adiabatiku 

Mak prosesu transformasaun kondisaun sistema la iha prosesu troka kalor entre sistema ho ambiente. Em geral, prosesus neneik. 

Baseai ba ekuasaun poison, iha prosesu adiabatiku akontese mudansa temperatura, presaun no volume ne’ebé ho ninia relasaun mak

 P1V1γ = P2V2 γ

T1V1(γ-1) = T2V2 (γ-1)

Ho γ > 1, hanesan resultadu husi komparasaun kapasidade kalor gas nian iha presaun konstante CP ho kapasidade kalor gas ho volume konstante CV, tuir mai hanaran konstanta Laplace. Valor komparasaun ne’e hakerek ho ekuasaun:

ho: γ = konstante Laplace

CP = kalor espesífiku gás ho presaun konstante

CV = kalor espesífiku gás ho volume konstante

 Tamba sistema la simu ka husik energia kalor, entaun trabalho ne’ebé halo husi sistema so usa hodi hamenus energia interna.


Determin Trabalho  Externo ho Grafiku

Trabalho exterior ne’ebé realizado husi gás ho presaun la konstante bele expressa ho diagrama pV, hanesan:

a)      Prosesu diresaun ba lima lo’os, Valor V2 > V1, signifika trabalho (W) positivo, katak
    sistema halo trabalho ba ambiente. Entaun

W = P ΔV ka  = P (V2 – V1)

a)      Prosesu  diresaun ba lima karuk   valor V2 < V1), signifika W negativo, katak sistema

      simu trabalho husi ambiente

W = - P ΔV

W = - P (V2 – V1)


a)      Prosesu formasaun siklus

Prosesu 1- 2 → W = 0, katak prosesu ho volume konstante

Prosesu 2 - 3 W = Positivo, katak prosesu ho presaun konstante, volume aumenta

Prosesu 3 - 4 W = 0, katak prosesu ho volume konstante

Prosesu 4 - 1 W = Negativo, katak prosesu ho presaun konstante volume diminui

Wtotal = ΔP x ΔV = (P2 – P1) x (V2 – V1)

Primeira Lei Termodinamika

Kontekstu prinsipal iha primeira lei termodinamika  mak principio konservasaun energia. Iha kontekstu ne’e bele afirma katak iha sistema ida kria ou konsumu energia, maibé armazen kaa rai hela ou transfere ba meio balo bainhira iha kontaktu. Ida ne’e atu dehan katak wainhira iha prosesu ida, se kuandu kalor (Q) ne’ebé oferese ba sistema no sistema halo ninia trabalho ho modulu W, sei hamosu mudansa ba energia interna sistema nian.

ΔE = Q – W  ou  Q = ΔE + W

Q = kalor simu (recebe) ou husik (liberta) husi sistema (J)

W = trabalho husi liur realiza ba sistema (J)

ΔE = mudansa energia interna (J)

Nota
Q positivo,
signifika sistema simu kalor husi ambiente

Q negativo, signifika sistema liberta kalor ba ambiente

W  positiva, signifika sistema realiza ka halo trabalho ba ambiente

W negativo,  signifika sistema simu trabalho husi ambiente

ΔE positivo, signifika akontese aumenta energia interna iha sistema

ΔE negativo, signifika akontese diminuisaun energia interna iha sistema

 Aplikasaun Lei Primeiro Termodinamika Nian

Prosesu Isotermiku. Iha prosesu ida ne’e laiha mudansa ba ninia temperatura (ΔT = 0), ho nune’e mudansa energia interna, entaun nia ekpresaun matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e

Prosesu Isohoriku. Iha prosesu ida ne’e laiha mudansa ba volume (ΔV = 0), ho nune’e mudansa
trabalho externa (W = P ΔV = 0) entaun nia ekpresaun expresaun husi lei primeiro termodinamika
hakerek hanesan tuir mai ne’e

Prosesu Isobariku. Iha prosesu ida ne’e laiha mudansa ba presaun (ΔP = 0), ho nune’e mudansa energia interna entaun nia ekpresaun matematika hakerek hanesan tuir mai ne’e


tamba trabalho ne’ebé halo husi sistema mak W = P ΔV, entaun mudansa kalor ne’ebé uza iha sistema mak;

Prosesu Adiabatiku. Iha prosesu ida ne’e laiha akontesimento korente kalor entre sistema ho meio ambiente (Q = 0), expresaun husi lei primeiro termodinamika hakerek fali hanesan tuir mai ne’e

Kapasidade Termika Gás. Kapasidade térmica gas katak kuantidade kalor necessária ou presisa Q hodi eleva ka hasae temperatura gás ho montante 1 K.

 Q = kuantidade kalor ne’ebe simuo (J)

ΔT = variasaun temperatura gás nian (K)

C = kapasidade térmica gás (J/K)

Kapasidade termika  iha tipo oin rua mak hanesan:

a.       kapasidade termika ho volume konstante (CV)

   b.       Kapasidade kalor ho presaun konstante (CP

Siklu serie ida husi posesu hahu estado inicial no terminando ho ninia estado inicial fila fali. Siklu hanesan ne’e hetan deskobrimento husi Sadi Carnot (1796 - 1832). Ikus mai konhesidu ho siklu Carnot. Siklu ne’ebé Carnot apresenta iha prosesu termodinamika mak hanesan iha imagem ne’e.

Siklu Carnot konsiste iha prosesu ha’at mak hanesan tuir mai ne’e :

a. Prosesu dilatasaun isotérmiku  (A ba B ), iha prosesu ida ne’e sistema absorve ka simu kalor ho modulo Q1 hodi converte fali ba trabalho W1

b. Prosesu dilatasaun  adiabátika (B ba C), iha prosesu ida ne’e sistema realiza trabalho W2.

c. Prosesu kompresaun isotérmica (C ba D), iha prosesu ida ne’e sistema liberta kalor Q2.

d. Prosesu kompresaun adiabatiku (D ba A). iha prosesu ida ne’e sistema la realiza trabalho.

Liu husi esplikasaun ne’e, hodi define katak bainhira iha motor (mesin)ida ideal tebes ho ninia efisiensias masimu mak motor ne’ebé uja siklu Carnot. Tamba prinsipio trabalho husi maina ne’ebé uja siklu Carnot nian apa’ar ho 

Embora efisiensia  motor Carnot bele mos expressa ho  modo tuir mai ne’e

Ho:
Q1 = kalor
ne’ebé oferese ba gás husi  reservatório alta  temperatura, T1

Q2 = kalor ne’ebé oferese  gás husi  reservatório baixa temperatura (T2)

W = trabalho realizado husi motor Carnot (J)
T1 = temperatura
 husi reservatório alto (K)
T2 = temperatura
husi reservatório baixo (K)

 Efisiensia husi motor Carnot nunka atinge 100 % (sempre menor). Ciclo Carnot hanesan ciclo teórico (ideal), maibe iha prática iha moos tipos siklu seluk mak siklo otto no siklo diesel.

b.   Ciclo Otto, siklu ida ne’e bai-bain uza ba motor sira ne’ebé uza gasoline, hanesan gerado, motor roda rua no motor roda ha’at (r, mikrolet, taxi) bai-bain siklu ida ne’e uza deit hodi produs motor ka mesin ho kapasidade ki’ik (CC ki’ik). Prosesu ne’ebé konsiste iha siklu otto mak:

1 . Prosesu adiabatiku no

2.   prosesu Isohoriku

Ciclo Diesel, siklu ida ne’e bai-bain uza ba motor sira ne’ebé uza gasoelo, hanesan gerador bo’ot, motor roda ha’at ka liu (mikrolet, mini truk, truk, bus, escavator na kareta bo’ot seluk tan) bai-bain siklu ida ne’e uza deit hodi produs motor ka mesin ho kapasidade bo’ot (CC bo’ot). Prosesu ne’ebé konsiste iha siklu diesel mak:

a. Prosesu Adiabatiku

b. Prosesu Isobariku e

b.   Prosesu Isohoricu

Segunda Lei Termodinamika

Baseia ba lei primeira lei termodinamika katak energia ne’e eterna, katak labele kria no labele destrui, maibe so bele transforma ka altera husi forma ida ba forma selu. Bainhira ita kaer metin ba lei husi primeira termodinamika nian mak ita bele transforma husi forma energia ida ba forma energia seluk tuir ita hakarak, maibe prinsipalmente mak tuir lei konservasaun energia nian. Ho nune’e iha segunda lei termodinamika nian halo limitasaun ba mudansa energia ne’ebé bele akontese ou energia ne’ebé labele akontese. Ho razaun sira ne’e iha formulasaun rua husi Kelvin-Planck ho Claussius segunda sei lori ita atu hatene didiak kona ba lei termodinamika.

a. Fórmulasaun Kelvin-Planck

Kelvin-Planck halo ninia formulasaun dehan "labele halo makina ka motor ida mak konverte kalor kompletu sai trabalho. Iha hanoin seluk katak laiha motor ida mak ninia efisiensia ne’e possível de 100%.

 Tamba prosesu ne’ebé realiza husi motor ida impossivel hodi muda kalor (Q) hotu sai trabalho (W). Prosesu ne’ebé bele realiza husi motor mak muda metade kalor (Q1), ba trabalho (W)  kalor restante seluk mak sei husik sai ka desperdiçada (Q2)

b. Formulasaun Claussius

Liu husi Claussius nia formulasaun katak impossível halo motor ruma mak funsiona ho siklus balun ne’ebé uza kalor hus reservatoriu ho temperatura baixa no oferese ba reservatoriu ho temperatura alta sem presiza trabalho husi liur. Formulasaun ida ne’e uza hodi kria makina sira maka hanesan tuir mai ne’e

Geladeira (frefigerator)

Trabalho no efisiensia husi refrigerator defini hanesan tuir mai ne’e

            W = Qq  - Qf

ho;
Q1 = kalor
ne’ebé oferese ba gas husi alta temperatura, T1
Q2 = kalor
ne’ebé oferese ba gas husi baixa temperatura, T2
W = trabalho
ne’ebé realiza husi motor refrigerator

 Kestaun no Solusaun 1

Gás ida experiensia prosesu isobariku. Inicialmente, volume gás 0,5 m3, tuirmai halo comprimido, nia volume sai fali 0,3 m3 iha presaun de 105 N/m2. Kalkula kuantidade trabalho externa hui gas!. . .

Solusaun

V1 = 0,5 m3

V2 = 0,3 m3

   P = 105 N/m2

iha prosesu isobariku (presaun konstante), W = p ΔV

W = p (V2 – V1)

= 105 (0,3 – 0,5)

= -0,2 x 105 = 2 x 104 J

Sinal menos (-) Signifika gás recebe ka simu trabalho husi ambiente.




Ho presensa artigu ho titulo kalor no termodinamika

bele haklean ta’an ita bo’ot nia konhesimentu.




0 Response to "Kalor no Termodinamika"

Post a Comment

Iklan Atas Artikel

Iklan Tengah Artikel 1

Iklan Tengah Artikel 2

Iklan Bawah Artikel